ВьCъBъьбжение

Tallinna tehnikaülikool

Keskkonnatehnika instituut

Kursuseprojekt aines Veevarustus 11

linna veevärgi projekt

Õppejõud: J. Karu Üliõpilane: D.Tarkoev

Arvestatud: № arv.r. 960058

TALLINN 1999

Sisukord

Proektiülesanne

Veevärgiarvutusliku toodangu määramine

Pinnaveehaarde tüübi ja skeemi valik

Veehaarde põhielementide arvutus

Veehaarde ehitiste vajalike kõrgusmärkide määramine

Veepuhastusjaama tehnoloogiaskeemi valik

Veepuhastusseadme arvutus

Veepuhastusjaama kõrgusskeemi arvutus

Uhtevee ja sette vastuvõtu ning töötlemise küsimuste lahendamine

Veejaotusvõrgu arvutus

Veetorni kõrguse määramine

Kasutatud kirjandus

Graafiline osa

veevärgi arvutusliku toodangu määramine

Q=ѓїQ_{max ööp.} +Q_t

ѓї ЃEjaama omatarvet arvestav koefitsent; ѓї=1,04

Q_maxööp. -maksimaalne ööpäevane tarbijatele antav vooluhulk; Q_{max ööp.} = 100000m³ /ööp

Q_t ЃEtuletõrje vooluhulk; Q_t =5000m³ /ööp

Q=1,04*100000+5000=109000m³ /ööp=1.26m³ /s

pinnaveehaarde tüübi ja valik

Käesolev veehaare on projekteeritud ühildatud veehaardena. Veehaare koosneb päisest, kahest isevoolutorust (pikkus 20m, Æ 1000mm) ja kaldakaevust.

Päis on konstrueeritud raudbetoonist, koonus on valmistatud metallist, mis juhib vee isevoolutorusse. Isevoolutorud asuvad pinnase all. Päise sissevooluava ja kalda sissevoolu avade ees on võred, mis hoiavad ära suuremate osakeste sattumise isevoolutorusse ja eelkambrisse ja samuti on türjevahehdiks lobjaka vastu.

Kaldakaev on jagatud kaheks sektsiooniks. Mõlemad sektsioonid töötavad teineteist sõltumata. Sektsioon jaguneb omakorda kaheks kambriks: eelkamber ja imikamber. Kambrite vahel on pöörlev sõel. Imikambris asuvad pumpade imitorud. Pumplas on 3 pumpa(ABS tsentrifugaalpump, seeria )

Pumplast läheb 2 survetoru (pikkus 20m, Æ 1000mm) veepuhastusjaama.

veehaarde põhielementide arvutus

v Kaldakaevu sissevooluakna pindala

A=;

Kus q - veevärgi toodang; q=109000m³ /d=1.26m³ /s

v - vee sissevoolukiirus; v=0,22m/s=19008m/d

k ЃEava kitsendus koefitsient; ;

a - varraste vahekaugus; a=0,05m

c ЃEvarraste läbimõõt; c=0,01m

Seega ühe ava vajalik pindala A=8.6m²

Valin võre mõõtmetega 1700*1700mm.

v Pöörleva sõela arvutus

Valin pöörleva sõela TH-1500, mille tootlikkus on 1-5m³ /s,

sõela elektrimootor AOC2-41-6,

võimsus 4kW,

pöörete arv 970p/min,

sõela liikumiskiirus 4m/min.

v Isevoolutorustiku arvutus

Isevoolutorus (malmist), pikkusega 20m, voolukiirused 1 kategooria puhul sovit. 0,7ЃE,5m/s. Veehaarde kasulik läbilaskevõime Q=0,5m³ /s, kahe isevoolutoru korral .

v Isevoolutoru diameetri valik

;

v Isevoolutoru sissevooluava läbimõõt

A-sissevooluava pindala

A=

1,25 ЃE reostuskoefitsent,

q ЃEveevärgi arvututuslik toodang; q=21280m³ /d=0,246m³ /s,

v ЃEvee sissevoolukiirus; v=0,4m/s,

k ЃE kitsenduskoefitsent; k=1,2

d==2.45m » 2.5m

v Isevoolutoru mudastamise kontroll

Mudastumise kontrollimiseks arvutatakse selline järvevee hägusus, millise puhul antud tingimustel r£0,11 toimub mudastumine.

r - järvevee hägusus =0,55kd/m³

d - põhjasetete kaalutud keskmine hüdrauliline terasus =0,015m/s

u ЃEtera settimiskiirus,

V ЃEvoolukiirus torus 1,27m/s

Kui V>1.2m/s, siis l=; l==0,026

Tera settimiskiirus: U=;

kus C ЃEChezy parameeter C=; C==54,94

U=

r£0,11

Seega hägusus, mille puhul toimub mudastumine on 1,09kg/m³ ning tingimus 0,55£1,09 on täidetud ning siit tulenevalt mudastumist ei toimu.

Veehaardeehitiste vajalike kõrgusmärkide määramine

v Päis

Jääkatte paksus on max 0,3m. Päis asub 0,7m sügavusel jääkihist ja päise korgus on 1,75m. Arvestades, et min vee pind asub 18m kõrgusel on päise ülemise serva kõrgusmärk 17m.

v Kaldakaevu põhi

Päise alumise osa kõrgusmärk on 15.25m. Toru läbimõõt 1m. Kaldakaevu põhja kõrgusmärk on: 15.25-1-0,5=13.75m.

v Kaldakaevu imi- ja eelkambris.

l - hõõrdetakistustegur (määratakse Moody graafikult)

Re=

V ЃEvoolukiirus isevoolutorus; V=1,5m/s

d ЃEisevoolutoru läbimõõt; в = 1m

n - vee kinemaatiline viskoossus; n=1,308*10^-6 m² /s

Re=1146789 » 10⁶

DC ЃEtoru ekvivalentkaredus; DC=0,2

d ЃEtoru läbimõõt (mm); d=1000mm.

Seega l=0,0145

l ЃEtoru pikkus; l=19m,

d ЃEtoru läbimõõt; d=1m,

V ЃEvoolukiirus; V=1,5m/s,

x - kohttakistus: käänak x=1,265

väljavool x=1,0

Võre puhul

» 0,4m

Seega eelkambri min veepinna kõrgusmärk on 18,0-0,4=17,6m.

Imikambri puhul lisandub veel üks sõel mille , seega 17,6-0,1=17,5m.

v Isevoolutoru

Isevoolutoru ülemise serva kõrgusmärk ühtib päise alumise kõrgusmärgiga, mis on 15,25m, kuna toru läbimõõt on 0,5m, siis toru alumise serva kõrgusmärk on 15.25-0,5=14.25m.

v Veepuhastusjaama tehnoloogiaskeemi valik

I astme P.J.

Mikro- filter

Kontakt- bassein

Segisti

Kiir- filter

Puhta- vee reservuar

II astme P.J.

veepuhastusseadmete arvutus

v Mikrofilter

Mikrofiltreid on 3, millest 1 on reservis. Ühe mikrofiltri arvutuslik keskmine toodang on 1600m³ /h. Seadme gabariidid (mm): pikkus 5460, kõrgus 4240; kusjuures trumli gabariitmõõtmed (D*L)mm=3*3,7 ja pikkus 4600. Tegelik filtratsiooni pind 17,5m² , trumli pöörlemiskiirus on 1,7 p/min.

v Kontaktbassein

Kontaktiaeg kontaktbasseinis on 10 min. Kontaktbasseini min maht:

W_min =

Valin kontaktbasseini gabariitideks: pikkus 10,1m, laius 7.5, kõrgus 10m. Maht 757m³ .

v Segisti

Segistiks on tiiviksegisti. Vee viibeaeg segistis on 30s. Segisteid on 5:

W=

Segisti gabariidid on: läbimõõt 2.2m, kõrgus 2m, kiirusgradient G=200s^-1 , pöörete arv n = 1 p/s.

v Flokulatsioonikamber

Koagulatsiooni II faas toimub mehaanilises flokulatsioonikambris ehk flokulaatoris. Vee viibeaeg flokulaatoris on 15 min, seega min maht on:

W_min =

Valin flokulaatori gabariitideks pikkus 39m, laius 10m, kõrgus 3m. Maht 1170m³ . Vee segamine toimub horisontaalsele võllile asetatud tasapinnaliste labadega. Labade kogupind ühes vertikaaltasapinnas on 15% flokulaatori ristlõike pinnast. Flokulaatori ristlõike pind A=3*10=30m² . Flokulaatori labade kogupind

Kuna labasid on 4 siis 4.6/4=1.125m² ЃEühe laba pind. Laba pikkuse suhe l/b=20, siis laba pikkus on 4.74m ja laius 0,24m.

v Horisontaalsetiti

Vee selitamine toimub horisontaalsetitis. Arvestades toorvee omadusi on arvutuslik settimis kiitus U­­₀ =0,5mm/s, setiti pindala:

A=a

a - turbulentsi mõju arvestav tegur; a=1,3

Q ЃEvooluhulk; Q=109000m³ /d=4542m³ /h

U₀ ЃEsettimiskiirus; U₀ =0,5mm/s

A=1,3*

Settiti sügavus on 3,0m. Seega maht on W=H*A=3,5*3280=11480m³

Settiti pikkus arvutatav:

L=

V_k ЃEvee keskmine horisontaalse liikumise kiirus; V_k =7,5mm/s

L=

Settiti laius b=

Setiti on pikkudi jagatud vaheseintega üksteist sõltumatult töötavateks sektsioonideks laiusega » 6m. Sektsioonide arv

v Kiirfilter

Vajalik summaarne filtratsiooni pind

Q ЃEveepuhastusjaama toodang

T ЃEjaama töötundide arv ööpäevas; T=24h

V ЃEarvutuslik filtratsioonikiirus norm. Reziimil; V=8m/h

n ЃEühe filtri uhtumiste arv ööpäevas; n=3

q ЃEuhtevee erikulu filtri uhtumisel;

q=0,06wt₁

w - uhtumise intensiivsus; w=12l/s*m²

t₁ ЃE uhtumise kestvus; t₁ =6min

q=0,06*12*6=4,3m³ /m²

t ЃEfiltri uhtumisest tingitud seisuaeg; t=0,33h

Filtrite arv N=0,5*, ühe filtri filtratsiooni pind on 596.3/13=45.9m² . Filtri mõõtmeteks plaanis 7.5*6.2m, seega on filtri pind on 45.9m² .

Forseeritud reziimil on filtratsiooni kiirus:

N₁ –remondisolevate filtrite arv; N=1

<10m/h

Filtri kihi paksus on 1,5m. Filtri uhtumine toimub veega, mida voetakse puhtavee reservuaarist. Uhtevett kulub ühele filtrile q_uh =A*w

A –filtri pind; A=46.5m²

wЃE uhtumise intensiivsus; w=12l/s*m²

q_uh =46.5*12=558l/s=0,558m³ /s

Uhtumise toimub pilukuplite abil, mis on kinnitatud keermega filtri kahekordse põhja külge. Voolukiirus piludes on 1,5m/s, pilude läbimõõt on 0,6mm. Pilukupleid on 40tk/m² , seega ühel filtril 40*46.5=1860tk.

Ühtevesi kogutakse ära filtri pinnalt renniga. Rennid on roostevabast plekist poolringikujulised. Renni servad peavad olema rangelt horisontaalsed ja ühes tasapinnas. Renni laius: B_r =K*

K ЃEtegur. Poolringikujulise rennipuhul k=2

q_r ЃErenni vooluhulk; q_r =0,558m³ /s

a_r - tegur; a_r =1,5

B_r =2*

Renni vertikaalosa kõrgus:

Renn paigaldatakse paralleelselt filtri lühema küljega. Dh=He/100;

H ЃEfiltrikihi paksus; H=1,5m

e ЃEfiltrikihi paisumise protsent; e=45%.

Dh=

Renni põhi on languga (i=0,01m) kogumiskanali poole kui filtri külg (lühem) on 6m, siis renni põhja kõrguste vahe renni alguses ja lõpus on 0,01*6=0,06m.

Kogumiskanali põhi asub allpoolrenni põhja H_kan võrra:

H_kan =1,73*

q_k ЃEkanali vooluhulk; q_k =0,558m³ /s

B_k ЃEkanali laius; B_k =0,7m

H_kan =1,73*

Vee liikumise kiirus kanali lõpus:

V_kan =q_kan *B_kan *H_kan =0,558*0,7*0,8=0,3m/s

Uhtevesi pumbatakse puhta vee reservuaarist. Uhtepumba valikuks summeerin rõhukaod:

1) pilukuplites

x_p ЃEkohttakistustegur; x_p =4

V_pilu ЃEvee väljavoolu kiirus; V_pilu =1,5m/s

h_pilu =

2) filtri kihis h_f =(a+b*w)*H_f

a ЃEtegur; a=0,76

b ЃEtegur; b=0,017

w - uhtumise intansiivsus; w=12l/s*m²

H_f ЃEfiltri kihi paksus; H_f =1,5m

H_f =(0,76+0,017*12)1,5=1,45m

3) juurdevoolutorustifus. Kasutan Hazen-Williamsi graafikut ja leian, et vooluhulgal q=0,558m³ /s ja kiirusel V=1,88m/s on toru läbimõõt 600mm ning rõhukadu 25m/1000m kohta. Toru pikkus l=50m, seega juurdevoolutorustikus on rõhukadu:

h_jv =

Kogu rõhukadu h=h_pilu +h_f +h_jv =0,46+1,45+1.25=3.16m.

Pumba vajalik tootlikus on 558l/s. Valin pumba 20НДЃE30, n=73.6ЃEЃEsup>-1.

v Puhta vee reservuaar

Reservuaari maht on arvutatav W=3*Q_t +Q_uh +Q_5%

Q_t ЃEtuletõrje vooluhulk m³ /h; Q_t =208.3m³ /h

Q_uh ЃEveehulk filtrite uhtumiseks. Arvestatakse kahe järjestikulise uhtumisega Q_uh =0.558*2*6*60=402m³

Q_5% -puhtavee reservuaari reguleeriv maht on 5% ööpäevasest toodangust: Q_5% =0,05*109000=5450m³

W=3*208.3+402+5450=6477m³

Reservuaari gabariidid: pikkus 44m, laius 30m, kõrgus 5m.

REAGENDIMAJANDUS

v Osoon

O₃ kogus on 3 mg/l. Seega O₃ kulu on 3*109000g/d=327kg/d.

v Koagulant

Koaguleerimiseks kasutatakse Al₂ (SO₄ )₃ ЃEalumiiniumsulfaati. Koagulant kogus on

D_k =4

V ЃEtoorvee värvus; V=60°

D_k =4=34mg/l

Koagulandi kulu on 34*109000=3706000g/d=3706kg/d. Toimub koagulandi kuiv

Hoidmine ja märg annustus. Vajalik koagulandi lao pind on

A_L =

Q ЃEveepuhastusjaama ööpaevana toodang; Q=109000m³ /d

D_k ЃEkoagulandi kogus; D_k =34mg/l

T - koagulandi säilitamise kestvus; T=30d

a - vahekäikude lisapinda arvestav tegur; a=1,15

p_c ЃEveevabakoagulandi sisaldus tehnilises produktis; p_c =45%

G_o ЃEkoagulandi mahu mass; G_o =1,1t/m³

h_k ЃEkoagulandikihi paksus laos; h_k =3,5m

A_L =

Koagulandi lahustamiseks kasutatakse lahustuspaake, kuhu reagent laaditakse greiferiga. Paagi maht on:

W_L =

n ЃEajavahemik, milliseks lahus valmistatakse; n=9h

b_L ЃElahuse konsentratsioon paagis; b_L =20%

W_L == 2.1m³

Paagi gabariidid 1,3*1.3*1.3m. Lahustuspaake on 3. Lahustuspaagist suunatakse lahus edasi lahusepaaki, kus see lahjendatakse 12%-ni. Lahusepaagi maht on:

W=

b ЃElahuse konsendratsioon lahusepaagis; b=12%

W==3.5m³

Lahusepaagi gabariidid 1,55*1.55*1.55m. Paake on 3.

Lahustamiseks nii lahustus- kui lahusepaagis kasutatakse suruõhku. Arvutuslik õhukulu lahustuspaagile:

q_õ =a*b*8

a - paagi laius; a=1.3m

b ЃEpaagi pikkus; b=1,3m

8 ЃEõhu kogus l/s m² kohta;

q_õ =1,3*1,3*8=13.52l/s

Arvutuslik õhukogus lahusepaagile:

q_õ =a*b*4

a - paagi laius; a=1,55m

b ЃEpaagi pikkus; b=1,55m

4 ЃEõhu kogus l/s m² kohta;

q_õ =1,55*1,55*4=9.61l/s

Kogu õhukulu on 13.52+9.61=23.13l/s.

Reagendi annustamine toimub annustuspumba abil.

v Lubi

Lupja (CaO) kasutatakse kelistamiseks.Lubja kogus on arvutatav:

D_L =e_L *()

e_L ЃElubja aktiivosa ekvivalentmass, e_L =28mg/mg*ekv

e_k ЃEkoagulandi aktiivosa ekvivalentmass; e_k =57mg/mg*ekv

D_k ЃEkoagulandi kogus; D_k =34mg/l

L_o ЃEtoorvee leelisus; L_o =1,1mg*ekv/l

1 - jääkleelisus

D_L =28*()=16,7mg/l

Lubja kulu on 16.7*109000=18203000g/d=1820kg/d. Lubi saabub veepuhastus jaama kustutamata tahkel kujul ning teda säilitatakse laos. Enne vette lisamist lubi kustutatakse. Kustutamata tükid ja lisandid eraldatakse hüdrotsükloni abil. Puhastatud suspensioon suunatakse lubjapiimapaaki, kus toimub pidev segamine tsirkulatsioonipumpade abil. Lubjapiima paagi maht:

W_LP =

Q_t ЃEtunnivooluhulk; Q_t =4542m³ /h

n ЃEajavahemik, milliseks lahus valmistatakse; n=3h

D_L ЃEvajalik lubja annus; D_L =16.7mg/l

b_LP ЃEaktiivaine sisaldus lubjapiimas; b_LP =5%

g_LP ЃElubjapiima mahumass; g_LP =1t/m³

W_LP ==4.55m³

Paagi gabariitideks on: diameeter 1,46m, kõrgus 2,7m. Paigaldatud on 3 paaki, millest 1 on reservis. Lubjalahus valmistatakse lubjapiimast kahekordse küllastusega saturaatoris. Selitatud ja küllastunud lubjalahus kogutakse rennidega kust ta annustuspunba abil lisatakse puhastatavale veele.

v Flokulant

Flokulandina kasutatakse polüakrüülamiidi (PAA). Flokulandi koguseks on 1% hõljuvaine hulgast 0,75mg/l. Flokulanti kulub 0,75*109000=81750/d=81.75kg/d.

PAA lisatakse vette lahusena, mis valmistatakse tehnilisest produktist (geel), selle mehaanilise segamise teel veega. Otstarbekas on lisada lahust ville konsendratsioon ei ületa 0,1%. Lahjendamine toimub ejektori abil.

v Kloor

Kloori normatiivne annus järelkloorimisel on 0,75mg/l. Seega arvutuslik kloori kulu on 0,75*109000=81750g/d=81.75kg/d.

v Veepuhastusjaama kõrgusskeemi arvutus

v Uhtevee ja sette vastuvõtu ning töötlemise küsimuste lahendamine.

Kasutusel on uhtevee korduvkasutuse süsteem. Filtrite pesuvesi suunatakse kogumisrennide ja- kanali kaudu ühte keskendusreservuaari, kus ta osaliselt setib. Väljasettinud liivaosakesed ja hõljum suunatakse reservuaarist kanalisatsiooni. Ülejaanud osa pesemisveest suunatakse segistisse, kust algab tema täielik puhastamine.

Sette massi moodustab horisontaalsetitist välja settinud sete. Sette kogumine toimub mudaväljakule, kuhu toorsete juhitakse rennide abil 0,3m paksuse kihtidena.

vee jaotusvõrgu arvutus

109000m³ /d=1261.6l/s

227.1l/s 69.1l/s 126.2l/s

1 220m 2 240m 3

734.5l/s 661.4l/s

250m 250m 250m

300l/s 10l/s 535.2l/s

138.8l/s 75.7l/s 315.4l/s

4 220m 240m

10l/s 219.8l/s

5 6

250m 250m

151.2l/s 164.1l/s

126.2l/s 189.2l/s

220m

7 25l/s 8

1*10mH₂ O+3*4=22m

22+Dh=22+(1,925+2,15+3,03)-(43,5-36,5)=22,105m –veetorni kõrgus.

Kasutatud kirjandus:

1. СЃEавъHыGЃEЃEьDЃEирьAщиЃE. (ВьCъBъьбжение ъьсеЃEыLых ЃEст и

ЃEьKышЃEыLых ЃEедЃEЃEтиЃE. МъBЃEЃE1967ЃE

2. Н.Н.АбрамьA. ВьCъBъьбжение. СтрьHиздаЃE1982ЃE

3. СЃEавъHыGЃE ОчистЃE ЃEирьCыZЃEЃE стъHыZЃEвоЃE Л.Л.ПааЃE, Я.Я.КарЃEХ.А.МелЃEер,Б.Н.Репин. МъBЃEЃE1994ЃE

4. Г.Н.НикьJадзе. ТехыMЃEгия ъHисткЃE стъHыZЃEвоЃE МъBЃEЃE1987ЃE