Единый рынок

TALLINNA PEDAGOOGIKA ЬLIKOOL

SOTSIAAL TEADUSKOND

HALDUSJUHTIMISE ERIALA

HJV-21 KURSUS

Anton Vхlitok

Andrei Krek

Ruslan Furman

Aleksandr Bilхk

Ьhtne turg

Euroopa Integratsiooni Pхhikursuse uurimistцц

Lektor: Keit Kasemets

Tallinn 1999

Sissejuhatus. 3

Uksikisiku liikumisvabadus. 4

Elu- ja tццkoha valik. 4

Kompaniide konkurentsivхime tхus. 5

Regionaalne koostцц. 5

Isikute vabaliikumine. 6

Kaupade vaba liikumise kindlustamine. 6

Teenuste liikumisvabadus. 7

Kapitali vaba liikumine. 7

Tarbijakaitse. 8

Kultuuripдrandi kaitse. 8

Ьhtse turu juhtimine. 8

Kas liikmesriik vхib ьhtsel turul rakendada autonoomset

konkurentsipoliitikat? 9

Keskonnakaitse. 10

Ьhtsest turust ьhtse valuutani. 10

Kokkuvхtte. 12

LISA 13

Sissejuhatus.

Miljonid kodanikud ning tahended kompaniid, suured ja vдikesed, ьle kogu

Euroopa on hakanud saama kasu Euroopa ьhtsest turust. Sisepiirideta Euroopa

Liit, mis sьndis aastal 1993, on nььdseks muutunud oma kodanike jaoks

igapдevaelu lahutamatuks koostiksosaks. Firmad on leidnud enestele uued

turud, asutanud transnatsionaalseid partnerlusettevotteid ning oma tootmise

struktuuri ьmber korraldanud, et дra kasutada korraga 370 miljoni tarbijani

kasvanud siseturu vхimalusi. Tavalised inimesed on vхitnud kahel viisil.

Ьhelt poolt naudivad nad lisandunud liikumisvabadust, mis lubab neil teha

sisseotse, tццtada ja elada mistahes Euroopa Liidu riigis. Teisalt, isegi

kui nad elukoha ei vaheta, on neile kui tarbijaile soodus ьhtse turuga

kaasnev suurem kaupade ja teenuste valik ning hinnakonkurents. Neile

saavutustele vaatamata nхuab ьhtse turu tugevdamine ning vastava idee

lхpuleviimine siiski jдtkuvaid jхupingutusi. Kaubad, teenused ja kapital

liiguvad kьll juba vabalt, kuid mхnedel sisepiiridel teostatakse ikka veel

isikukontrolli. Probleem seisneb vajaduses ьhitada isikute liikumisvabadus

nхudega saavutada kontroll rahvusvahelise kuritegevuse ьle ning ohjeldada

illegaalset sisserдndu. Дrialal on aga tarvis ьhelt poolt Brьsselis asuva

Euroopa Komisjoni ning teiselt poolt liikmesriikide valitsuste koostццd,

kindlustamaks ьhtse turu reeglite korrektset koostццd jдrgmist (mis praegu

pole veel sugugi ьldine) ning vдltimaks kaubandusele uute de facto tхkete

pьstitamist lisanduvate siseriiklike eeskirjade lдbi. Ьhtse turu loomine

oli protsessi algus, mitte lхpp. Selle ettevхtmise kдigushoidmine kujutab

endast pidevalt vдljakutset.

Ьhtse turu loomine Euroopas on tхenдoliselt suurim

majandusintegratsiooni projekt, mis kunagi on ette vхetud. Seitsme aasta

jooksul on Euroopa Liit ning selle liikmeriigid transformeerinud 12

eraldiseisvat riiklikku turgu ьheks ьksuseks. Selle hiiglasliku ьlesande

lahendamisega, millega alustati aastal 1985, jхьuti pхhijoontes lхpule 1.

jaanuariks 1995. Sealtpeale on ьhtse turu eelised laienenud Euroopa Liidu

uutele liikmetele, kes ьhenesid liiduga 1995. aastal. Ьhtse turu saavutused

vajavad kaitset ning edasiarendamist. Selle ьlesande raskust ei tohiks

alahinnata. Ьhtne turg kujutab endast vдltimatut eeldust sellele, et

teostuks jдrgmine aste Euroopa Liidu integratsioonis, ja nimelt ьleminek

majandus- ja valuutaliidule (EMU). Samuti annab ainult ьhtne turg Euroopale

vхimaluse vдljatulekuks majanduslikust surutisest.

Ьhtse turu eesmдrk on integreerida liikmesriikide majandused, mis ei

tдhenda, et taotletaks rahvuslike erinevuste kхrvaldamist keele, kultuuri,

identiteedi vхi traditsioonide valdkonnas. Pigem vastupidi, ьhtne turg

pхhineb sellel, et liikmesriigid tunnustavad ьksteise reegleid. Samuti

lдhtub ьhtne turg subsidaarsuse pхhimхttest, mille jдrgi otsused vхetakse

vastu tasemel, mis on tavakodanikule vхimalikult lдhedalt.

Ьhtse turu loomine oli keerukas protsess, mis nхudis ьksikasjalike

seaduste vastuvхtmist ддrmiselt mitmekeistes valdkondades, eesmдrgiga

vabaneda riikidevahelistest fььsilistest, tehnilistest rahanduslikest

tхketest.

Uksikisiku liikumisvabadus.

Tavaliste reisijate jaoks on kontrolli ьhtse turu sisepiiridel tunduvalt

vдhendatud. Isikukontroll on veel sдilinud meresadamates ning

lennujaamades, kuid eesmдrgiks on seegi дra jдtta. Piirikontrolli

lхpetamisega kaasnes piirangute kхrvaldamine kaupade koguselt, mida

reisijaid vхivad osta mistahes teises Euroopa Liidu riigis ning tuua oma

kodumaale, tingimusel, et ostetud kaup on mддratud isiklikuks tarbimiseks.

Maksud nendelt kaupadelt makstakse tavalises korras neis riikides, kus

nad ostetakse. Reisijad vхivad seetхttu kхige enam nende kaupade puhul,

mille hind vхi millelt vхetavad maksud riigiti enim erinevad.

Lisaks maksuvabadusele ostudele vхivad isikud, kes liikmesriikide vahel

reisivad хhu teel vхi meritsi, ikka veel nautida tollivabu oste, kuigi

ranged vхttes ei peaks sellised soodustused ьhtse turu raames enam kehtima.

Soodustused jддvad siiski jхosse aastani 1999 ning kuni selle tдhtajani

alluvad tollivabad ostud ka spetsiaalsete piirangutele.

Elu- ja tццkoha valik.

Ьhtne turg kujutab endast palju enamat kui vaba reisimist ja soodsate

hindade jahumist. Ьks ьhtse turu aluspхhimnхtteid on, et tццlistel,

ьksikettevхtjail ja ametit хppivail isikuil on vabadus valida elu- ja

tццkoha teises liikmesriigis, ilma et nad seelдbi kaotaksid хiguse tццtu

abirahale oma kodumaal.

Ьhtses turus on kehtestatud terve rida direktiive, mis tagavad

tццlistele teatava sotsiaalse kaitstuse tasemele.

Tervishoid ja tццkaitse on valdkonnad, kus ьhtne turg on sotsiaalsest

aspektist vaadatuna teinud suurimaid edusamme. 1993. aasta alguses jхustus

Euroopa Liidu ьldine direktiiv, mis kehtestab pхhimхtete kogumi tццliste

turvalisuse ja tццkaitse alal. Samuti on vastu vхetud spetsiifilisemaid

direktiive tццaja pikkuse, seadmete kasutuse ning kaitseriietuse suhtes.

Ьhtse turu pдdevuses ei ole mitte kхik sotsiaal- ning tццjхulaste

seaduste aspektid. Seadused, mis reguleerivad tццlevхtmist ja vallandamist

ning ametiьhingute tegevust, kuuluvad liikmasriikide valitsuste, mitte

Euroopa Liidu vхimkonda.

Ьldprintsiip, mille jдrgi iga liikmesriigi kodanikul on хigus elada

mistahes teises liikmesriigis, on nььdseks fikseeritud Euroopa Ьhenduse

lepingu peatьkis, mis kдsitleb liidu kodakonsust. Lisaks annab leping

teises liikmesriigis elavatele alalistele elanikele хiguse valida ning olla

valitud nii kohalikel kui Euroopa Liidu valimistel asukohamaa kodanikega

vхrdsetel alustel.

Vabadus reisida ja oma дriasju ajada ьle ogu Euroopa niisama lihtsalt

kui omaenese kodumaal on Euroopa Liidu kodanikul jaoks vхimsaim sьmbol

tдhistamaks ьhtset turgu ja Euroopa Liidu ennast.

Kompaniide konkurentsivхime tхus.

Ьhtne turg tхustab Euroopa firmade konkurentsivхimet seelдbi, et on

loonud suurima turu industrialiseeritud maailmas. Eesmдrk on anda anda

firmadele vхimalus suuremateks toodangu seeriateks, kindlustada neile

suurtootmise eelised, lihtsustatud standardid ja ligipддs teiste Euroopa

Ьhenduse maade poolt pakutavatele riiklikele lepingutele. Kхik see

vхimaldab firmadel omahinda alandada, mis omakorda viib hindade langusele

euroopa tarbija jaoks.

Regionaalne koostцц.

Programm LACE (ьhendamine, abi ja koostцц Euroopa piirialade jaoks), mis

sьndis 1990. aastal, on Euroopa Piirialade Assotsiatsiooni nхupidamiste

uuemaid tulemusi.

Programm, mis on avatud kхigile Euroopa piirialadele, seisneb eeskдtt

nende regioonide kohta kдiva teabe ja kogemuste vahetamises. Programm

hхlmab tervet rida valdkondi- tehnilist abi (ruumide ja varustuse

seotamine), sidemete vхrgu tekke soodustamist piirialade vahel (mis vхiks

tulemuseks anda ьhiseid turu- uuringuprogramme ning ьhisostulepinguid) ning

teabelevituse ning reklaami edendamist (piirialade ettevхtete ьhised

turustus- ja reklaamistrateegiad). Senised meetmed vхtab kokku vastava

andmepanga loomine.

Isikute vabaliikumine.

Suurim valdkondades, milles ьhtse turu esialgne programm on lхplikult

ellu viimata, on isikute vaba liikumine. Euroopa Liit ja tema liikmesriigid

on enestele vхtnud vддramatu kohustuse kхrvaldada kхik piirikontrillid

isikute ьle, kes ьletavad piiri kahe liikmesriigi vahel. Isikutхendavate

dokumentide kontrolli mahtu on juba praeguseks vдhendatud, aga selle

tдielik дrajatmine on osutunud raskeks.

Liikmesriigid ilmutavad vastumeelsust lahtiste piiride ja

liikumisvabaduse vastu, kui selle eest makstav hind tдhendab mobiilsemaid

kurjategejaid ja seega turvalisuse vдhenemist ning ьhtlasi piiramatut

immigratsiooni.

Selleks, et anda kodanikele tдielik liikumisvabadus, tagades neile

samaegselt turvalisuse ja kaitse, on tarvis vхtta mitmeid meetmeid.

Valitsustel on tulnud nii individuaalsed kui ka omavahelises koostццs vдlja

tццtada meetodeid illegaalse immigratsiooni vastu ja tхhusaks tццks

kuritegevuse tхkestamisel, rakendades sealhulgas vajadusel juhukontrolli

riigipiire.

Lliikumisvabadus Euroopa Liidu sees eeldab, et sisemiste

piirikontrollide kхrgvaldamisega kaasneb vastavalt rangem jдrelvalve liidu

vдlispiiridel. Tдhendab ju sisepiiride kadumine, et kui isikud vдljaspoolt

Euroopa Liitu on kord juba jхudnud liidu territooriomile, naudivad nad

samasugust liikumisvabadust kui liidu kodanikud. Seetхttu peab igal

liikmesriigil olema piisavalt pхhjust usaldada teiste liikmesriikide poolt

vдlispiiridel teostatud kontrolli tхhusust ning vastavust kooskхlastatud

nхudmistele.

Kaupade vaba liikumise kindlustamine.

Tхkete kхrvaldamine kaupade vabalt liikumiselt oli tхenдoliselt ьhtse

turu programmi dramaatilisemad saavutusi. Samal ajal on see valdkond, kus

saavutatu nдib olevat kхige suuremas ohus. Nдiteks, kuigi ettevхted ьle

kogu Euroopa mццnivad piirikontrillide kхrvaldamise arvelt saadud tulu,

vхivad mхnedki neist tunda, et lisandunud paberitцц, mis nььdsest langeb

nende endi хlgadele, vдhemalt osaliselt kahandab uue sьsteemi eelised.

Briti Tццstusharude Fцderatsiooni (CBI) poolt lдbi viidud

ьlevaateuurimuse kohaselt kehtib eelцeldu iseдranis kдibemaksu kogumise

alal. Otsus lхpetada piiriьletuspunktides kontroll eksporditavetelt

kaupadelt kдibemaksu maksmise ьle on tunduvalt kiirendanud kaupade

liikumist, samas tuleb nььd ettevхtetel enestel esitada vastav

dokumentatsioon omaenese maa riiklikele kдibemaksu koguvatele

ametkondadele.

Analoogiline on olukord kauplemisstatistika puhul: andmed, mida siiani

kogusid tolliametnikud piiril, peavad nььd laekuma otse ettevхtetelt,

lдhtudes nende kдibest. Seejuures vхivad aga nimetatud nхudmise poolt

ettevхttele tekitatud nхudmise halduskulud Euroopa Liidu piires riigiti

oluliselt erineda.

Teenuste liikumisvabadus.

Teenuste sektor kujutab enndast suurimat tццandjat kхigis Euroopa Liidu

maades. Hoolimata teenustesektori suurest osatдhtsusest edenes kompaniide

vabadus mьa teenuseid teistes Euroopa Liidu maades esialgu aeglaselt.

Nдiteks finantsteenuste alal jхuti ьhtse turu poolt mддratud tдhtajaks

1.jaanuar 1993 tдieliku liberaliseerimisega valmis ainilt pangandusteenuste

osas. Kindlustusteenuste alal tekkis ьhtne turg 1.juuliks 1994 ning

samasugune direktiiv investeerimisteenuste liberaliseerimise kohta jхustub

alles 1.jaanuarist 1996.

1994.aasta kevadel vхeti vastu Euroopa Liidu direktiiv, mille eesmдrgiks

on tagada hoiustajatele ja investeerijatele teatav miinimumkaitse

rahvusvaheliste pankrottide korral nagu seda oli Rahvusvahelise Krediidi-

ja Kommertspanga (BCCI) laineidlццnud juhtum, kus tuhanded vдikehoiustajad

ьle kogu Euroopa oma raha kaotasid. Edaspidi on hoiustajatele sellistes

olukorras garanteeritud kahjutasu kuni 20000 ECU ulatuses.

Kaugsideteenuste alal toimub liberaliseerimine kiire tempoga. Euroopa

Liit on ammu tunnustanud vajadust vabastatud ja konkurentsivхimelise

kaugsidesektori jдrele niihдsti selle sektori enese arengu huvides kui ka

seepдrast, et kaugside kujutab endast ьht olulisemat osa kaasaegse

majanduse infrastruktuuris. Kхrgekvaliteedilised ja tхhusad

kaugsideteenused on keskse tдhendusega tццristad paljudele teistele

majandussektorile alates pangandusest ja tootmisest kuni transpordini.

Kapitali vaba liikumine.

Kapitali vaba liikumine oli ьhtse turu nelja vabaduse hulgast esimene,

mida хnnestus ellu viia.

Teedrajav direktiiv, mis kхrvaldas igasuguse kontrolli kapitali

liikumiselt, vхeti vastu aastal 1988. Sellele on jдrgnenud terve rida

direktiive, mis on liberliseerinud pangandus- ja finantsteenused. Ьks

oluline element, mis veel puudub, on direktiiv selle kohta, kuidas

maksustada hoiuseid. Nimetanud direktiivi vastuvхtmist on siiani takistanud

eriarvamused liikmesriikid vahel.

Tarbijakaitse.

Tдnapдeval on tootjail ja mььjail lubatud turustada ьksnes selliseid

kaupu, mille ohutuse nad garanteerivad. See kehtib mitte

ьksneslaiatarbekaupade suhtes, vaid ka spetsiifiliste toodete puhul nagu

nдiteks mitmesugused ohtlikud ained. Vдga tдpsed reeglid nхuavad, et

toodete mдrgistustel oleks selgelt vдljendatud riski olemus ning toodud

kasutamisjuhised. Nдiteks annavad laiatarbekaupadek nagu pesupulbrid,

lahustid, vдrvid jne. Rakendatavad seitse sьmbolit vahetult visuaalselt

edasi sхnumi ohu laadist ( plahvatusohtlik, kergestisьttiv, sццbiv, jne.).

Kirjeldatud raamistik kehtib Euroopa Ьhenduse tasemel. Sellest allpool

vastutavad toodete jдrelvalve eest ka liikmesriikide riiklikud organid, kes

teostavad igapдevast kontrolli tootmis- ning mььmispaikades. Peaks aga

ohtlik toode siiski lдbi vхrgu lipsama, peatab selle edasise liikumise

ьhenduse infovahetuse ja kiire hoiatuse sьsteem. Liikmesriik, kes kхrvaldab

turult toote, mis kujutab endast vahetut ohtu tarbijale, olgu see siis

toidu- vхi tццstuskaup, peab sellest viibimata teatama Euroopa Komisjonile,

mis seejдrel alarmeerib teisi liikmesriike mхne tunni jooksul, nii et

viimastel on vхimalik otsekohe vajalikud meetmed vхtta.

Kultuuripдrandi kaitse.

Algselt seadis Rooma lepingu paragrahv 36 tingimuseks, et liikmesriigid

vхivad keelustada vхi piirata “kunstilise, ajaloolise vхi arheologilise

vддrtusega rahvusliku vara” eksporti. Seda хigust ьhtse turu loomine ei

kхrvaldanud ja tollikontrolli kaotamine sisepiiridel pole jдtnud

kunstiteoseid ilma tхhusast kaitsest, mida nььd korraldatakse ьhenduse

tasandil. Nii nдiteks vхidakse alates 1993. Aastast mхnede kategooriate

puhul nimetatud kaupadest nхuda nende vдljaviimiseks Euroopa Liidu

piiridest eelnevat luba. See luba, mille vдljastab tolliteenistus riigis,

kus vastav kultuurivara хiguspдraselt asub, omab kehtivust kхigis Euroopa

Liidu riikides. Peale selle, kultuurikaubad, mis ebaseaduslikult asuvad

mхnes liikmesriigis, tuleb teatud tingimustel tagastada liikmesriigile,

kust nad algselt pдrinevad.

Ьhtse turu juhtimine.

Suurem osa ьhtse turu sedusadlusest on esitatud direktiivide kujul. Need

vхetakse vastu Euroopa Liidu tasandil ning neis pьstitatakse nхudmised ja

eesmдrgid, mida peavad respekteerima kхik liikmesriigid.

Nende jaoks, kes vastutavalt ьhtse turu juhtimise eest, on olulisimaks

ьlesandeks hoolitseda selle eest, et diriktiivid korrektselt

transponeeritaks ning tдide viidaks. Ebaхige vхi ebatдielik

transponeerimine vхi koguni transponeerimise puudumine ning ebapiisavad

tдideviimisprotseduurid vхivad viia selleni, et Euroopa хigust rakendatakse

erinevate liikmesriikide valitsuste poolt erinevalt. Sellest omakorda v-

ivad esile kerkida uued, lisatakistused kaupade ja teenuste voole

liikmesriikide vahel, niisiis olukord, mis on tдpselt vastupidine ьhtse

turu poolt taotletavale.

Kindlustada, et direktiivid tхepoolest transponeeritakse riiklikeks

seadusteks, on muidugi eeskдtt liikmesriikide valitsuste хlesanne. Aga

Euroopa Komisjonil lasub samuti vastutus tagada, et liikmesmaad tдidaksid

neile Euroopa хiguse poolt pandud kohustusi. Komisjon peab seega teostama

jдrelvalvet transponeerimismeetmete ьle, kontrollimaks, et neid meetmeid

tхepoolest vхetakse ning et nad vastavad ig direktiivi nхudmistele.

Kas liikmesriik vхib ьhtsel turul rakendada autonoomset

konkurentsipoliitikat?

Ьhtsel turul on kхkide liikmesriikide ettevхtetel хigus kхigis

liikmesriikides mььa oma tooteid, osta vajaminevaid kaupu ja teenuseid ning

laiendada oma tegevust otseinvesteeringute teel.

Euroopa Liidus on volitusedдra jagatud liidu enese ja liikmesriikide

vahel selliselt, et liit hoolitseb kьsimuste eest, mis olemuslikult vajavad

kдitlust liidu tasemel, sellal kui liikmesriigid teostavad oma vхimu neil,

kaugelt arvukamail, juhtudel, kus rahuldav lahendus on kergemini leitav

liikmesriigi tasandil.

Hea nдide sellise tццjaotuse kohta on 1989. Aastal vastu vхetud

ettevхtete ьhinemist reguleeriv mддrus: selles eristatakse suuri, kogu

ьhendust puudutavaid ьhinemisi, mille ьhe teostab kontrolli Euroopa

Komisjon, ja ьhinemisi, millel on ьksnes siseriiklik mхju ning mille puhul

jдrelvalve on jдetud vastava riigi pдdevusse. Kirjeldatud

tццjaotusprintsiip ei piirdu ьhinemistega, vaid kehtib ьhtse turu

konkurentsipoliitika kohta tervikuna.

Mis puudub tarbijaisse, siis kaubad, mida nad ostavad, on tдnapдeval

aina sagedamini pдrit teistest liikmesriikidest. Tulemuseks on suurem

kaupade valik ning ьhtlasi ettevхtete jдrjest kahanevad vхimalused дra

kasutada suuri hinnaerinavusi riikide vahel. Konkurents on ьha enam hakanud

ьletama riigipiire.

Keskonnakaitse.

Ьhtse turu tugevdamine ja keskonnakaitse ei ole omavahel olemuslikult

vastuolus; vastupidi, need kaks tegevussuunda tдiendavalt teineteist. Juba

Ьhtse Euroopa Akt 1987. Aastast deklareeris, et ьhtse turu programmi lхplik

elluviimine on muuhulgas pхhilisi vahendeid saavutamaks pьsikindlat,

inflatsioonivaba ning samas keskkonnasхbralikku majaduskasvu. Varasemat

rхhuasetust kiirele kasumile elukeskkonna allkдigu arvel on asendamas uus

lдhenemisviis, mille kohaselt konkurents ja tхhusus loovad aluse

pьsikindlale pikaajalisele majandusarengule niihдsti Euroopa Liidu siseselt

kui ka rahvusvahelises ulatuses.

Euroopa Liidu viies keskkonnakaitsealaste abinхude plaan nдeb ette

tццtada vдlja integreeritud lдhenemisviis, tagamaks tхhusaimate meetodite

rakendamine taotlustes leida pьsikindlam tee majandus- ja sotsiaalarenguks.

See on oluline mitte ьksnes keskkonnakaitse seisukohalt, vaid ka ьhtse turu

enese eduks pikemaajalises perspektiivis. Ьhtsel turul on vхimatu olla

elujхuline ilma pьsikindlate tццstus-, energia-, transpordi- ja

turismipoliitikateta, need aga omakorda saavad pхhineda ainult tervel.

Elukeskkonnal.

Paljud keskkonnakaitsekьsimused, nagu nдitekss kliimamuutused,

happevihmad ja kontroll heitmete ьle ьletavad riigipiire ning neid saab

lahendada ainult ettevхtete ja majandussektorite koostццs, tarvitades

erinevate poliitiliste suundmuste sulamit. Juba seetхttu on nende kьsimuste

lahendamine kergeim ьhtse turu raames.

Ьhtsest turust ьhtse valuutani.

1.jaanuaril 1999 vхtsid 11 Euroopa liikmesriiki kasutusele ьhise raha-

euro. Rahvusvaluutad kaovad jдrkjдrgult kдibelt ning nende asemele tuleb

rahaьhik, mille kehtivispiirkond haarab kolmandiku Euroopast, peaaegu poole

Euroopa rahvustikust. Euro on rahvusvaheliste rahaturgude ьks juhtivaid

vддringuid.

o Majandus- ja rahaliidu kuuluvad riigid.

Vastavalt Euroopa Ьlemkogu otsusele 1.juulist 1998 alustasid Euroopa

Liidu majandus- ja rahaliidu (Economic and Monetary Union- EMU) kolmandat

faasi ehk ьhisraha kasutuselevхttu Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia,

Hispaania, Portugal, Iirimaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Austria ja

Soome.

o EMS ja ERM.

1978.aastal otsustas Euroopa Ььlemkogu kдivitada uue rahaliidu

programmi, mille nimeks sai Euroopa Rahasьsteem (Europen Mmonetary System-

EMS). Selle osana kдivitus 1979 aastal valuutkoridor, Vahetuskursi

Mehhanismi (Exchange-Rate Mechanism- ERM) nime all.

o EMU programm kдivitub.

Vastupidiselt Warneri plaani (selle plaani pхhjal kдivitas Euroopa

Ьhendust 1972.aastal esimese Euroopa riikide valuutakoridori. Baasvaluutaks

oli USA dollar, millega ьlejддnud ьhenduse valuutad seoti kindla kursi

pхhjal.) oli ERMi kдivitamine edukas. See andis Euroopa Ьhendusele julgust

arendada rahaliidu loomise plaani edasi. 1986 aastal sхlmitud Ьhtse Euroopa

Aktiga kuulutati majandus- ja rahaliidu programm ьheks Euroopa Ьhenduste

poliitiliseks prioriteediks. 1989 aastal esitas tollane Euroopa Komisjoni

president Jacques Delors plaani, mis nдgi ette juba konkreetse tegevuskava

rahaliidu kдivitamiseks. Samal aastal kinnitas Euroopa Ьlemkogu selle

plaani oma konverentsi Madriidis. Fikseeriti rahaliidu ettevalmistavad

etapid:

1.etapp oli aastatel 1990-1993. Selle kдigus tugevdati ERMi sьsteemi

ning kaotati liikmesriikides kehtinud piirangud kapitali vabale

liikumisele, pangandustegevusele ning valuutade konverteerimisele.

2.etapp oli aastatel 1994-1998. Selle alguses alustas tegevust Euroopa

Rahainstituut (EMI). EMI ьlesandeks sai EMU kolmanda etappi

ettevalmistamine, mis peamiselt tдhendas hooletsemist selle eest, et

Euroopa Liidu liikmesriikide rahanduslikud nдitajad vastaksid

konvergentsikriteeriumidele. 1997 aasta Amsterdami lepinguga leppisid

Euroopa Liidu liikmesriigid kokku, et kriteeriumide sisu ei “pehmendata”,

st EMU aluseks jдi konservatiivne raha- ja eelarvepoliitika. Euroopa

Ьlemkogu kinnitas 1998.aastal need riigid, mis pддsesid EMU kolmandasse

etappi ning kьlmutas nende valuutade kursid ECUga.

3.etapp algas 1.jaanuaril 1999. Ьheteistkьmnes EMU riigis hakkas

elektroonilisel kujul kehtima ьhine arveldusьhik euro, mis asendas ECU.

1.jaanuaril 2002 saab eurost EMUs ainus maksevahend. Rahvusvaluutad kaovad

kдibelt. EMI asemel alustas 1999.aastal tццd Euroopa Keskpank (European

Central Bank- ECB) ja Euroopa Keskpankade Sьsteem (European systems of

Central Banks- ESCB).

o Euro.

1995.aastal otsustas Euroopa Ьlemkogu, et Euroopa Liidu ьhisraha hakkab

kandma nimet “euro”. Sellise nime valimiseks oli eelkхige kolm pхhjust:

-“euro” sьmboliseerib Euroopa identiteeti;

-“euro” on lьhike ja suurepдrane nimetus rahale, mida hakkavad kasutema

keeleliselt vдga erinevad rahvad;

-“euro” tдhendus on kхigis keeltes sama. Selle nimetuse kasutamist ei

takista ajaloolis-poliitilised traditsioonid ning kultuurilised vхi

religioossed eripдrad.

Kokkuvхtte.

Ьhtne turg ei kujuta endast pelgalt ьhte sammu teel tдieliku majandus-

ja valuutaliiduni. Ta peab ьhtlasi tдitma liidu jaoks arku rolli ajal, mis

see valmistub kaheks uueks vдljakutseks, millele tuleb vastata enne 2000.

aastat. Pдevakorda tulevad sellised olulised kьsimused nagu laialdased

insitutsionaalsed reformid, lepingu laiendamine hхlmamaks riigikaitse

valdkonda ja Euroopa Liidu demokraatlike struktuuride tugevdamine. Teine

vдljakutse seisneb Euroopa Liidu uues laiendamises.

LISA

Jah ьhtsele turule.

Enam kui pooled eurooplastest (54%) tunnevad end pдrast Euroopa ьhtse

turu kehtestamist 1.jaanuaaril 1993 olevat “vдga/ьsnagi lootusrikkad”.

Umbes 35% on “vдga/kьllaltki murelikud” ja 11%-l ei ole mingi seisukohta.

Kхige optimistlikumad on hollandlased (70% “vдga/ьsnagi lootusrikkad),

iirlased (69%), kreeklased (64%) ja taanlased (61%). Neile jдrgnevad

itaallased ja belglased (57%), portugallased (54%), hipaanlased ja britid

(53%), sakslased (51%) ja prantslased (47%).

Toodud arvud on saanud 12 liikmesriigis 1994.a. kevadel lдbi viidud

avaliku arvamuse kьsitlusel.

-----------------------

[pic]