Единый рынок
Единый рынок
TALLINNA PEDAGOOGIKA ЬLIKOOL
SOTSIAAL TEADUSKOND
HALDUSJUHTIMISE ERIALA
HJV-21 KURSUS
Anton Vхlitok
Andrei Krek
Ruslan Furman
Aleksandr Bilхk
Ьhtne turg
Euroopa Integratsiooni Pхhikursuse uurimistцц
Lektor: Keit Kasemets
Tallinn 1999
Sissejuhatus. 3
Uksikisiku liikumisvabadus. 4
Elu- ja tццkoha valik. 4
Kompaniide konkurentsivхime tхus. 5
Regionaalne koostцц. 5
Isikute vabaliikumine. 6
Kaupade vaba liikumise kindlustamine. 6
Teenuste liikumisvabadus. 7
Kapitali vaba liikumine. 7
Tarbijakaitse. 8
Kultuuripдrandi kaitse. 8
Ьhtse turu juhtimine. 8
Kas liikmesriik vхib ьhtsel turul rakendada autonoomset
konkurentsipoliitikat? 9
Keskonnakaitse. 10
Ьhtsest turust ьhtse valuutani. 10
Kokkuvхtte. 12
LISA 13
Sissejuhatus.
Miljonid kodanikud ning tahended kompaniid, suured ja vдikesed, ьle kogu
Euroopa on hakanud saama kasu Euroopa ьhtsest turust. Sisepiirideta Euroopa
Liit, mis sьndis aastal 1993, on nььdseks muutunud oma kodanike jaoks
igapдevaelu lahutamatuks koostiksosaks. Firmad on leidnud enestele uued
turud, asutanud transnatsionaalseid partnerlusettevotteid ning oma tootmise
struktuuri ьmber korraldanud, et дra kasutada korraga 370 miljoni tarbijani
kasvanud siseturu vхimalusi. Tavalised inimesed on vхitnud kahel viisil.
Ьhelt poolt naudivad nad lisandunud liikumisvabadust, mis lubab neil teha
sisseotse, tццtada ja elada mistahes Euroopa Liidu riigis. Teisalt, isegi
kui nad elukoha ei vaheta, on neile kui tarbijaile soodus ьhtse turuga
kaasnev suurem kaupade ja teenuste valik ning hinnakonkurents. Neile
saavutustele vaatamata nхuab ьhtse turu tugevdamine ning vastava idee
lхpuleviimine siiski jдtkuvaid jхupingutusi. Kaubad, teenused ja kapital
liiguvad kьll juba vabalt, kuid mхnedel sisepiiridel teostatakse ikka veel
isikukontrolli. Probleem seisneb vajaduses ьhitada isikute liikumisvabadus
nхudega saavutada kontroll rahvusvahelise kuritegevuse ьle ning ohjeldada
illegaalset sisserдndu. Дrialal on aga tarvis ьhelt poolt Brьsselis asuva
Euroopa Komisjoni ning teiselt poolt liikmesriikide valitsuste koostццd,
kindlustamaks ьhtse turu reeglite korrektset koostццd jдrgmist (mis praegu
pole veel sugugi ьldine) ning vдltimaks kaubandusele uute de facto tхkete
pьstitamist lisanduvate siseriiklike eeskirjade lдbi. Ьhtse turu loomine
oli protsessi algus, mitte lхpp. Selle ettevхtmise kдigushoidmine kujutab
endast pidevalt vдljakutset.
Ьhtse turu loomine Euroopas on tхenдoliselt suurim
majandusintegratsiooni projekt, mis kunagi on ette vхetud. Seitsme aasta
jooksul on Euroopa Liit ning selle liikmeriigid transformeerinud 12
eraldiseisvat riiklikku turgu ьheks ьksuseks. Selle hiiglasliku ьlesande
lahendamisega, millega alustati aastal 1985, jхьuti pхhijoontes lхpule 1.
jaanuariks 1995. Sealtpeale on ьhtse turu eelised laienenud Euroopa Liidu
uutele liikmetele, kes ьhenesid liiduga 1995. aastal. Ьhtse turu saavutused
vajavad kaitset ning edasiarendamist. Selle ьlesande raskust ei tohiks
alahinnata. Ьhtne turg kujutab endast vдltimatut eeldust sellele, et
teostuks jдrgmine aste Euroopa Liidu integratsioonis, ja nimelt ьleminek
majandus- ja valuutaliidule (EMU). Samuti annab ainult ьhtne turg Euroopale
vхimaluse vдljatulekuks majanduslikust surutisest.
Ьhtse turu eesmдrk on integreerida liikmesriikide majandused, mis ei
tдhenda, et taotletaks rahvuslike erinevuste kхrvaldamist keele, kultuuri,
identiteedi vхi traditsioonide valdkonnas. Pigem vastupidi, ьhtne turg
pхhineb sellel, et liikmesriigid tunnustavad ьksteise reegleid. Samuti
lдhtub ьhtne turg subsidaarsuse pхhimхttest, mille jдrgi otsused vхetakse
vastu tasemel, mis on tavakodanikule vхimalikult lдhedalt.
Ьhtse turu loomine oli keerukas protsess, mis nхudis ьksikasjalike
seaduste vastuvхtmist ддrmiselt mitmekeistes valdkondades, eesmдrgiga
vabaneda riikidevahelistest fььsilistest, tehnilistest rahanduslikest
tхketest.
Uksikisiku liikumisvabadus.
Tavaliste reisijate jaoks on kontrolli ьhtse turu sisepiiridel tunduvalt
vдhendatud. Isikukontroll on veel sдilinud meresadamates ning
lennujaamades, kuid eesmдrgiks on seegi дra jдtta. Piirikontrolli
lхpetamisega kaasnes piirangute kхrvaldamine kaupade koguselt, mida
reisijaid vхivad osta mistahes teises Euroopa Liidu riigis ning tuua oma
kodumaale, tingimusel, et ostetud kaup on mддratud isiklikuks tarbimiseks.
Maksud nendelt kaupadelt makstakse tavalises korras neis riikides, kus
nad ostetakse. Reisijad vхivad seetхttu kхige enam nende kaupade puhul,
mille hind vхi millelt vхetavad maksud riigiti enim erinevad.
Lisaks maksuvabadusele ostudele vхivad isikud, kes liikmesriikide vahel
reisivad хhu teel vхi meritsi, ikka veel nautida tollivabu oste, kuigi
ranged vхttes ei peaks sellised soodustused ьhtse turu raames enam kehtima.
Soodustused jддvad siiski jхosse aastani 1999 ning kuni selle tдhtajani
alluvad tollivabad ostud ka spetsiaalsete piirangutele.
Elu- ja tццkoha valik.
Ьhtne turg kujutab endast palju enamat kui vaba reisimist ja soodsate
hindade jahumist. Ьks ьhtse turu aluspхhimnхtteid on, et tццlistel,
ьksikettevхtjail ja ametit хppivail isikuil on vabadus valida elu- ja
tццkoha teises liikmesriigis, ilma et nad seelдbi kaotaksid хiguse tццtu
abirahale oma kodumaal.
Ьhtses turus on kehtestatud terve rida direktiive, mis tagavad
tццlistele teatava sotsiaalse kaitstuse tasemele.
Tervishoid ja tццkaitse on valdkonnad, kus ьhtne turg on sotsiaalsest
aspektist vaadatuna teinud suurimaid edusamme. 1993. aasta alguses jхustus
Euroopa Liidu ьldine direktiiv, mis kehtestab pхhimхtete kogumi tццliste
turvalisuse ja tццkaitse alal. Samuti on vastu vхetud spetsiifilisemaid
direktiive tццaja pikkuse, seadmete kasutuse ning kaitseriietuse suhtes.
Ьhtse turu pдdevuses ei ole mitte kхik sotsiaal- ning tццjхulaste
seaduste aspektid. Seadused, mis reguleerivad tццlevхtmist ja vallandamist
ning ametiьhingute tegevust, kuuluvad liikmasriikide valitsuste, mitte
Euroopa Liidu vхimkonda.
Ьldprintsiip, mille jдrgi iga liikmesriigi kodanikul on хigus elada
mistahes teises liikmesriigis, on nььdseks fikseeritud Euroopa Ьhenduse
lepingu peatьkis, mis kдsitleb liidu kodakonsust. Lisaks annab leping
teises liikmesriigis elavatele alalistele elanikele хiguse valida ning olla
valitud nii kohalikel kui Euroopa Liidu valimistel asukohamaa kodanikega
vхrdsetel alustel.
Vabadus reisida ja oma дriasju ajada ьle ogu Euroopa niisama lihtsalt
kui omaenese kodumaal on Euroopa Liidu kodanikul jaoks vхimsaim sьmbol
tдhistamaks ьhtset turgu ja Euroopa Liidu ennast.
Kompaniide konkurentsivхime tхus.
Ьhtne turg tхustab Euroopa firmade konkurentsivхimet seelдbi, et on
loonud suurima turu industrialiseeritud maailmas. Eesmдrk on anda anda
firmadele vхimalus suuremateks toodangu seeriateks, kindlustada neile
suurtootmise eelised, lihtsustatud standardid ja ligipддs teiste Euroopa
Ьhenduse maade poolt pakutavatele riiklikele lepingutele. Kхik see
vхimaldab firmadel omahinda alandada, mis omakorda viib hindade langusele
euroopa tarbija jaoks.
Regionaalne koostцц.
Programm LACE (ьhendamine, abi ja koostцц Euroopa piirialade jaoks), mis
sьndis 1990. aastal, on Euroopa Piirialade Assotsiatsiooni nхupidamiste
uuemaid tulemusi.
Programm, mis on avatud kхigile Euroopa piirialadele, seisneb eeskдtt
nende regioonide kohta kдiva teabe ja kogemuste vahetamises. Programm
hхlmab tervet rida valdkondi- tehnilist abi (ruumide ja varustuse
seotamine), sidemete vхrgu tekke soodustamist piirialade vahel (mis vхiks
tulemuseks anda ьhiseid turu- uuringuprogramme ning ьhisostulepinguid) ning
teabelevituse ning reklaami edendamist (piirialade ettevхtete ьhised
turustus- ja reklaamistrateegiad). Senised meetmed vхtab kokku vastava
andmepanga loomine.
Isikute vabaliikumine.
Suurim valdkondades, milles ьhtse turu esialgne programm on lхplikult
ellu viimata, on isikute vaba liikumine. Euroopa Liit ja tema liikmesriigid
on enestele vхtnud vддramatu kohustuse kхrvaldada kхik piirikontrillid
isikute ьle, kes ьletavad piiri kahe liikmesriigi vahel. Isikutхendavate
dokumentide kontrolli mahtu on juba praeguseks vдhendatud, aga selle
tдielik дrajatmine on osutunud raskeks.
Liikmesriigid ilmutavad vastumeelsust lahtiste piiride ja
liikumisvabaduse vastu, kui selle eest makstav hind tдhendab mobiilsemaid
kurjategejaid ja seega turvalisuse vдhenemist ning ьhtlasi piiramatut
immigratsiooni.
Selleks, et anda kodanikele tдielik liikumisvabadus, tagades neile
samaegselt turvalisuse ja kaitse, on tarvis vхtta mitmeid meetmeid.
Valitsustel on tulnud nii individuaalsed kui ka omavahelises koostццs vдlja
tццtada meetodeid illegaalse immigratsiooni vastu ja tхhusaks tццks
kuritegevuse tхkestamisel, rakendades sealhulgas vajadusel juhukontrolli
riigipiire.
Lliikumisvabadus Euroopa Liidu sees eeldab, et sisemiste
piirikontrollide kхrgvaldamisega kaasneb vastavalt rangem jдrelvalve liidu
vдlispiiridel. Tдhendab ju sisepiiride kadumine, et kui isikud vдljaspoolt
Euroopa Liitu on kord juba jхudnud liidu territooriomile, naudivad nad
samasugust liikumisvabadust kui liidu kodanikud. Seetхttu peab igal
liikmesriigil olema piisavalt pхhjust usaldada teiste liikmesriikide poolt
vдlispiiridel teostatud kontrolli tхhusust ning vastavust kooskхlastatud
nхudmistele.
Kaupade vaba liikumise kindlustamine.
Tхkete kхrvaldamine kaupade vabalt liikumiselt oli tхenдoliselt ьhtse
turu programmi dramaatilisemad saavutusi. Samal ajal on see valdkond, kus
saavutatu nдib olevat kхige suuremas ohus. Nдiteks, kuigi ettevхted ьle
kogu Euroopa mццnivad piirikontrillide kхrvaldamise arvelt saadud tulu,
vхivad mхnedki neist tunda, et lisandunud paberitцц, mis nььdsest langeb
nende endi хlgadele, vдhemalt osaliselt kahandab uue sьsteemi eelised.
Briti Tццstusharude Fцderatsiooni (CBI) poolt lдbi viidud
ьlevaateuurimuse kohaselt kehtib eelцeldu iseдranis kдibemaksu kogumise
alal. Otsus lхpetada piiriьletuspunktides kontroll eksporditavetelt
kaupadelt kдibemaksu maksmise ьle on tunduvalt kiirendanud kaupade
liikumist, samas tuleb nььd ettevхtetel enestel esitada vastav
dokumentatsioon omaenese maa riiklikele kдibemaksu koguvatele
ametkondadele.
Analoogiline on olukord kauplemisstatistika puhul: andmed, mida siiani
kogusid tolliametnikud piiril, peavad nььd laekuma otse ettevхtetelt,
lдhtudes nende kдibest. Seejuures vхivad aga nimetatud nхudmise poolt
ettevхttele tekitatud nхudmise halduskulud Euroopa Liidu piires riigiti
oluliselt erineda.
Teenuste liikumisvabadus.
Teenuste sektor kujutab enndast suurimat tццandjat kхigis Euroopa Liidu
maades. Hoolimata teenustesektori suurest osatдhtsusest edenes kompaniide
vabadus mьa teenuseid teistes Euroopa Liidu maades esialgu aeglaselt.
Nдiteks finantsteenuste alal jхuti ьhtse turu poolt mддratud tдhtajaks
1.jaanuar 1993 tдieliku liberaliseerimisega valmis ainilt pangandusteenuste
osas. Kindlustusteenuste alal tekkis ьhtne turg 1.juuliks 1994 ning
samasugune direktiiv investeerimisteenuste liberaliseerimise kohta jхustub
alles 1.jaanuarist 1996.
1994.aasta kevadel vхeti vastu Euroopa Liidu direktiiv, mille eesmдrgiks
on tagada hoiustajatele ja investeerijatele teatav miinimumkaitse
rahvusvaheliste pankrottide korral nagu seda oli Rahvusvahelise Krediidi-
ja Kommertspanga (BCCI) laineidlццnud juhtum, kus tuhanded vдikehoiustajad
ьle kogu Euroopa oma raha kaotasid. Edaspidi on hoiustajatele sellistes
olukorras garanteeritud kahjutasu kuni 20000 ECU ulatuses.
Kaugsideteenuste alal toimub liberaliseerimine kiire tempoga. Euroopa
Liit on ammu tunnustanud vajadust vabastatud ja konkurentsivхimelise
kaugsidesektori jдrele niihдsti selle sektori enese arengu huvides kui ka
seepдrast, et kaugside kujutab endast ьht olulisemat osa kaasaegse
majanduse infrastruktuuris. Kхrgekvaliteedilised ja tхhusad
kaugsideteenused on keskse tдhendusega tццristad paljudele teistele
majandussektorile alates pangandusest ja tootmisest kuni transpordini.
Kapitali vaba liikumine.
Kapitali vaba liikumine oli ьhtse turu nelja vabaduse hulgast esimene,
mida хnnestus ellu viia.
Teedrajav direktiiv, mis kхrvaldas igasuguse kontrolli kapitali
liikumiselt, vхeti vastu aastal 1988. Sellele on jдrgnenud terve rida
direktiive, mis on liberliseerinud pangandus- ja finantsteenused. Ьks
oluline element, mis veel puudub, on direktiiv selle kohta, kuidas
maksustada hoiuseid. Nimetanud direktiivi vastuvхtmist on siiani takistanud
eriarvamused liikmesriikid vahel.
Tarbijakaitse.
Tдnapдeval on tootjail ja mььjail lubatud turustada ьksnes selliseid
kaupu, mille ohutuse nad garanteerivad. See kehtib mitte
ьksneslaiatarbekaupade suhtes, vaid ka spetsiifiliste toodete puhul nagu
nдiteks mitmesugused ohtlikud ained. Vдga tдpsed reeglid nхuavad, et
toodete mдrgistustel oleks selgelt vдljendatud riski olemus ning toodud
kasutamisjuhised. Nдiteks annavad laiatarbekaupadek nagu pesupulbrid,
lahustid, vдrvid jne. Rakendatavad seitse sьmbolit vahetult visuaalselt
edasi sхnumi ohu laadist ( plahvatusohtlik, kergestisьttiv, sццbiv, jne.).
Kirjeldatud raamistik kehtib Euroopa Ьhenduse tasemel. Sellest allpool
vastutavad toodete jдrelvalve eest ka liikmesriikide riiklikud organid, kes
teostavad igapдevast kontrolli tootmis- ning mььmispaikades. Peaks aga
ohtlik toode siiski lдbi vхrgu lipsama, peatab selle edasise liikumise
ьhenduse infovahetuse ja kiire hoiatuse sьsteem. Liikmesriik, kes kхrvaldab
turult toote, mis kujutab endast vahetut ohtu tarbijale, olgu see siis
toidu- vхi tццstuskaup, peab sellest viibimata teatama Euroopa Komisjonile,
mis seejдrel alarmeerib teisi liikmesriike mхne tunni jooksul, nii et
viimastel on vхimalik otsekohe vajalikud meetmed vхtta.
Kultuuripдrandi kaitse.
Algselt seadis Rooma lepingu paragrahv 36 tingimuseks, et liikmesriigid
vхivad keelustada vхi piirata “kunstilise, ajaloolise vхi arheologilise
vддrtusega rahvusliku vara” eksporti. Seda хigust ьhtse turu loomine ei
kхrvaldanud ja tollikontrolli kaotamine sisepiiridel pole jдtnud
kunstiteoseid ilma tхhusast kaitsest, mida nььd korraldatakse ьhenduse
tasandil. Nii nдiteks vхidakse alates 1993. Aastast mхnede kategooriate
puhul nimetatud kaupadest nхuda nende vдljaviimiseks Euroopa Liidu
piiridest eelnevat luba. See luba, mille vдljastab tolliteenistus riigis,
kus vastav kultuurivara хiguspдraselt asub, omab kehtivust kхigis Euroopa
Liidu riikides. Peale selle, kultuurikaubad, mis ebaseaduslikult asuvad
mхnes liikmesriigis, tuleb teatud tingimustel tagastada liikmesriigile,
kust nad algselt pдrinevad.
Ьhtse turu juhtimine.
Suurem osa ьhtse turu sedusadlusest on esitatud direktiivide kujul. Need
vхetakse vastu Euroopa Liidu tasandil ning neis pьstitatakse nхudmised ja
eesmдrgid, mida peavad respekteerima kхik liikmesriigid.
Nende jaoks, kes vastutavalt ьhtse turu juhtimise eest, on olulisimaks
ьlesandeks hoolitseda selle eest, et diriktiivid korrektselt
transponeeritaks ning tдide viidaks. Ebaхige vхi ebatдielik
transponeerimine vхi koguni transponeerimise puudumine ning ebapiisavad
tдideviimisprotseduurid vхivad viia selleni, et Euroopa хigust rakendatakse
erinevate liikmesriikide valitsuste poolt erinevalt. Sellest omakorda v-
ivad esile kerkida uued, lisatakistused kaupade ja teenuste voole
liikmesriikide vahel, niisiis olukord, mis on tдpselt vastupidine ьhtse
turu poolt taotletavale.
Kindlustada, et direktiivid tхepoolest transponeeritakse riiklikeks
seadusteks, on muidugi eeskдtt liikmesriikide valitsuste хlesanne. Aga
Euroopa Komisjonil lasub samuti vastutus tagada, et liikmesmaad tдidaksid
neile Euroopa хiguse poolt pandud kohustusi. Komisjon peab seega teostama
jдrelvalvet transponeerimismeetmete ьle, kontrollimaks, et neid meetmeid
tхepoolest vхetakse ning et nad vastavad ig direktiivi nхudmistele.
Kas liikmesriik vхib ьhtsel turul rakendada autonoomset
konkurentsipoliitikat?
Ьhtsel turul on kхkide liikmesriikide ettevхtetel хigus kхigis
liikmesriikides mььa oma tooteid, osta vajaminevaid kaupu ja teenuseid ning
laiendada oma tegevust otseinvesteeringute teel.
Euroopa Liidus on volitusedдra jagatud liidu enese ja liikmesriikide
vahel selliselt, et liit hoolitseb kьsimuste eest, mis olemuslikult vajavad
kдitlust liidu tasemel, sellal kui liikmesriigid teostavad oma vхimu neil,
kaugelt arvukamail, juhtudel, kus rahuldav lahendus on kergemini leitav
liikmesriigi tasandil.
Hea nдide sellise tццjaotuse kohta on 1989. Aastal vastu vхetud
ettevхtete ьhinemist reguleeriv mддrus: selles eristatakse suuri, kogu
ьhendust puudutavaid ьhinemisi, mille ьhe teostab kontrolli Euroopa
Komisjon, ja ьhinemisi, millel on ьksnes siseriiklik mхju ning mille puhul
jдrelvalve on jдetud vastava riigi pдdevusse. Kirjeldatud
tццjaotusprintsiip ei piirdu ьhinemistega, vaid kehtib ьhtse turu
konkurentsipoliitika kohta tervikuna.
Mis puudub tarbijaisse, siis kaubad, mida nad ostavad, on tдnapдeval
aina sagedamini pдrit teistest liikmesriikidest. Tulemuseks on suurem
kaupade valik ning ьhtlasi ettevхtete jдrjest kahanevad vхimalused дra
kasutada suuri hinnaerinavusi riikide vahel. Konkurents on ьha enam hakanud
ьletama riigipiire.
Keskonnakaitse.
Ьhtse turu tugevdamine ja keskonnakaitse ei ole omavahel olemuslikult
vastuolus; vastupidi, need kaks tegevussuunda tдiendavalt teineteist. Juba
Ьhtse Euroopa Akt 1987. Aastast deklareeris, et ьhtse turu programmi lхplik
elluviimine on muuhulgas pхhilisi vahendeid saavutamaks pьsikindlat,
inflatsioonivaba ning samas keskkonnasхbralikku majaduskasvu. Varasemat
rхhuasetust kiirele kasumile elukeskkonna allkдigu arvel on asendamas uus
lдhenemisviis, mille kohaselt konkurents ja tхhusus loovad aluse
pьsikindlale pikaajalisele majandusarengule niihдsti Euroopa Liidu siseselt
kui ka rahvusvahelises ulatuses.
Euroopa Liidu viies keskkonnakaitsealaste abinхude plaan nдeb ette
tццtada vдlja integreeritud lдhenemisviis, tagamaks tхhusaimate meetodite
rakendamine taotlustes leida pьsikindlam tee majandus- ja sotsiaalarenguks.
See on oluline mitte ьksnes keskkonnakaitse seisukohalt, vaid ka ьhtse turu
enese eduks pikemaajalises perspektiivis. Ьhtsel turul on vхimatu olla
elujхuline ilma pьsikindlate tццstus-, energia-, transpordi- ja
turismipoliitikateta, need aga omakorda saavad pхhineda ainult tervel.
Elukeskkonnal.
Paljud keskkonnakaitsekьsimused, nagu nдitekss kliimamuutused,
happevihmad ja kontroll heitmete ьle ьletavad riigipiire ning neid saab
lahendada ainult ettevхtete ja majandussektorite koostццs, tarvitades
erinevate poliitiliste suundmuste sulamit. Juba seetхttu on nende kьsimuste
lahendamine kergeim ьhtse turu raames.
Ьhtsest turust ьhtse valuutani.
1.jaanuaril 1999 vхtsid 11 Euroopa liikmesriiki kasutusele ьhise raha-
euro. Rahvusvaluutad kaovad jдrkjдrgult kдibelt ning nende asemele tuleb
rahaьhik, mille kehtivispiirkond haarab kolmandiku Euroopast, peaaegu poole
Euroopa rahvustikust. Euro on rahvusvaheliste rahaturgude ьks juhtivaid
vддringuid.
o Majandus- ja rahaliidu kuuluvad riigid.
Vastavalt Euroopa Ьlemkogu otsusele 1.juulist 1998 alustasid Euroopa
Liidu majandus- ja rahaliidu (Economic and Monetary Union- EMU) kolmandat
faasi ehk ьhisraha kasutuselevхttu Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia,
Hispaania, Portugal, Iirimaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Austria ja
Soome.
o EMS ja ERM.
1978.aastal otsustas Euroopa Ььlemkogu kдivitada uue rahaliidu
programmi, mille nimeks sai Euroopa Rahasьsteem (Europen Mmonetary System-
EMS). Selle osana kдivitus 1979 aastal valuutkoridor, Vahetuskursi
Mehhanismi (Exchange-Rate Mechanism- ERM) nime all.
o EMU programm kдivitub.
Vastupidiselt Warneri plaani (selle plaani pхhjal kдivitas Euroopa
Ьhendust 1972.aastal esimese Euroopa riikide valuutakoridori. Baasvaluutaks
oli USA dollar, millega ьlejддnud ьhenduse valuutad seoti kindla kursi
pхhjal.) oli ERMi kдivitamine edukas. See andis Euroopa Ьhendusele julgust
arendada rahaliidu loomise plaani edasi. 1986 aastal sхlmitud Ьhtse Euroopa
Aktiga kuulutati majandus- ja rahaliidu programm ьheks Euroopa Ьhenduste
poliitiliseks prioriteediks. 1989 aastal esitas tollane Euroopa Komisjoni
president Jacques Delors plaani, mis nдgi ette juba konkreetse tegevuskava
rahaliidu kдivitamiseks. Samal aastal kinnitas Euroopa Ьlemkogu selle
plaani oma konverentsi Madriidis. Fikseeriti rahaliidu ettevalmistavad
etapid:
1.etapp oli aastatel 1990-1993. Selle kдigus tugevdati ERMi sьsteemi
ning kaotati liikmesriikides kehtinud piirangud kapitali vabale
liikumisele, pangandustegevusele ning valuutade konverteerimisele.
2.etapp oli aastatel 1994-1998. Selle alguses alustas tegevust Euroopa
Rahainstituut (EMI). EMI ьlesandeks sai EMU kolmanda etappi
ettevalmistamine, mis peamiselt tдhendas hooletsemist selle eest, et
Euroopa Liidu liikmesriikide rahanduslikud nдitajad vastaksid
konvergentsikriteeriumidele. 1997 aasta Amsterdami lepinguga leppisid
Euroopa Liidu liikmesriigid kokku, et kriteeriumide sisu ei “pehmendata”,
st EMU aluseks jдi konservatiivne raha- ja eelarvepoliitika. Euroopa
Ьlemkogu kinnitas 1998.aastal need riigid, mis pддsesid EMU kolmandasse
etappi ning kьlmutas nende valuutade kursid ECUga.
3.etapp algas 1.jaanuaril 1999. Ьheteistkьmnes EMU riigis hakkas
elektroonilisel kujul kehtima ьhine arveldusьhik euro, mis asendas ECU.
1.jaanuaril 2002 saab eurost EMUs ainus maksevahend. Rahvusvaluutad kaovad
kдibelt. EMI asemel alustas 1999.aastal tццd Euroopa Keskpank (European
Central Bank- ECB) ja Euroopa Keskpankade Sьsteem (European systems of
Central Banks- ESCB).
o Euro.
1995.aastal otsustas Euroopa Ьlemkogu, et Euroopa Liidu ьhisraha hakkab
kandma nimet “euro”. Sellise nime valimiseks oli eelkхige kolm pхhjust:
-“euro” sьmboliseerib Euroopa identiteeti;
-“euro” on lьhike ja suurepдrane nimetus rahale, mida hakkavad kasutema
keeleliselt vдga erinevad rahvad;
-“euro” tдhendus on kхigis keeltes sama. Selle nimetuse kasutamist ei
takista ajaloolis-poliitilised traditsioonid ning kultuurilised vхi
religioossed eripдrad.
Kokkuvхtte.
Ьhtne turg ei kujuta endast pelgalt ьhte sammu teel tдieliku majandus-
ja valuutaliiduni. Ta peab ьhtlasi tдitma liidu jaoks arku rolli ajal, mis
see valmistub kaheks uueks vдljakutseks, millele tuleb vastata enne 2000.
aastat. Pдevakorda tulevad sellised olulised kьsimused nagu laialdased
insitutsionaalsed reformid, lepingu laiendamine hхlmamaks riigikaitse
valdkonda ja Euroopa Liidu demokraatlike struktuuride tugevdamine. Teine
vдljakutse seisneb Euroopa Liidu uues laiendamises.
LISA
Jah ьhtsele turule.
Enam kui pooled eurooplastest (54%) tunnevad end pдrast Euroopa ьhtse
turu kehtestamist 1.jaanuaaril 1993 olevat “vдga/ьsnagi lootusrikkad”.
Umbes 35% on “vдga/kьllaltki murelikud” ja 11%-l ei ole mingi seisukohta.
Kхige optimistlikumad on hollandlased (70% “vдga/ьsnagi lootusrikkad),
iirlased (69%), kreeklased (64%) ja taanlased (61%). Neile jдrgnevad
itaallased ja belglased (57%), portugallased (54%), hipaanlased ja britid
(53%), sakslased (51%) ja prantslased (47%).
Toodud arvud on saanud 12 liikmesriigis 1994.a. kevadel lдbi viidud
avaliku arvamuse kьsitlusel.
-----------------------
[pic]